Mesimummi telefoniterror.
Hoiatus!
See raamat jutustab ühest minu tuttavast, me võime teda kutsuda Mauno Mesimummiks. See on muide ka nimi, mida ta kasutab telefonis. Mesimumm võib helistada nii päeval kui öösel. See on ka põhjuseks miks ma seda raamatut kirjutan - hoiatuseks Teile. Järgmiseks ohvriks olete võib olla just Teie!
Lingid mida soovitame: Horoskoop Astro-Tutvus Isiksuse Analüüs
Click to change language:
Edasi
Mauno Mesimumm on täiesti tagasihoidlik inimene. Ta on 35 aastane, töötab üheksast viieni kontoris ja elab kahetoalises vanapoisikorteris, mis asub Tallinnas mitte just kõige parema kuulsusega rajoonis. Ta kannab prille, riietub tavapäraselt ja jätab tagasihodliku ning sümpaatse mulje.
Mõned ütleksid tema kohta, et ta on igav. Kui ta peole juhtub, siis istub ta ikka üksi kuskil nurgas ja vannub vaikselt omaette. Kodus olles loeb ta tavaliselt ajalehti ja neid on tal kolm - "Miki Hiir", "Uut Eesti Lotolt" ja "Kopli kogudus", mida jagatakse tasuta kord kuus.
Vahel harva juhtub, et ta lubab endale väikese pitsi hundijalavett. Seda ei juhtu küll enam nii tihti kui varem. Selles on nimelt süüdi üks väike vahejuhtum Seebi puiesteel, kus tema kõigest kolmepäeva vanune autojuhiluba oma õnnetu otsa leidis. Oli talv ja sadas lund ning Mauno katsetas oma uut autot. Rõõm verivärskete autojuhilubade üle oli piiritu. Juhilubade saamist oli ta aga tähistanud juba kolm päeva ning nüüd oli aeg koju sõita. Poolel teel sai bensiin otsa ja ta parkis auto tee äärde, elektriposti ette. Sadas tihedat lund ja väljas oli kottpime.
Mauno kallas tagavara bensiini paaki ja istus autosse, pani tööle tuuleklaasikuivati, lülitas sisse autotuled, käivitas mootori ja pani sisse esimese käigu. Kahjuks ei näinud ta aga elektriposti, mis oli autost vaid mõne sentimeetri kaugusel. Kuna tee oli libe, siis jäi Mauno auto vastu elektriposti seisma ja rattad käisid vaid kasutult ringiratast.
Külavahetee oli täis vastu tulevaid autosid ja nii arvaski Mauno, et ta sõidab maanteel. Ta keeras rooli, vahetas käiku ja nii umbes kakskümmend minutit jutti. Ta arvas end juba peaaegu kodus olevat, kui politsei järsku autoukse avas.
Mauno Mesimumm oli algul väga üllatunud, aga mida rohkem ta asja üle järgi mõtles, seda selgemaks talle asi sai. Tema arvates oli eriti üks asi väga kummaline tundunud ja nimelt see, et autod kihutasid temast mööda ka tagant. Ta oli arvanud, et teised autojuhid teevad hulljulgeid trikke ja tavaliselt seisab nende kohta politsei ettekannetes "need kes olid kuradima purjus". Nüüd aga sai Maunole kõik selgeks.
Tänu sellele vahejuhtumile sai Maunost ping-pongi meister. Tagasi Mesimummi alkoholilembuse juurde. Ta joob harva, kuid kui ta joonud on, siis on ta hoopis teine inimene. Inimesed, kes teda ei tunne, ei panegi seda tähele. Ta säilitab oma rahuliku olemise ka siis, kui tema alkoholis on vaid tilgake verd! Sellises seisundis tabab teda aga üks väga raske haigus, mida ta ise nimetab "telefoniasis mesimummiensis". See on nimelt see, kui ta hakkab teid terroriseerima.
Hoiatan teid, teda on raske ära tunda, kuna ta valdab erinevaid dialekte, võib vabalt esineda preestri, kingsepa või direktorina, kõik vastavalt vajadusele. See raamat räägib Mesimummi telefonikõnedest. Telefonikõnedes nimetatud nimed, aadressid ja telefoninumbrid on väljamõeldised ja sarnasus tegelikkusega on vaid tühipaljas juhus.
