Lell: | -Tamm kuuleb.
|
Mari: | -Kas issi?
|
Lell: | -Ei kulla sõber, see ei ole sinu issi. Sa oled vale numbri valinud.
|
Mari: | -Ma kuulen häälest, et oled minu issi.
|
Lell: | -Ei, ma ei ole sinu issi.
|
Mari: | -Oled küll!
|
Lell: | -Mis su nimi on?
|
Mari: | -Sa ju tead küll, et see olen mina, Mari!?
|
Lell: | -Mari, ma ei ole sinu issi. Sa oled vale numbri valinud.
|
Mari: | -Issi, ma ei taha enam vanaema juures olla!
|
Lell: | -Miks?
|
Mari: | -Ta on nii paha.
|
Lell: | -Ei usu, ta on kindlasti hea.
|
Mari: | -Tal on siin üks onu külas ja nad joovad viina!
|
Lell: | -Või nii?! Kus su ema on?
|
Mari: | -Sa ju tead, et ta on onu Kallega Soomes.
|
Lell: | -Või nii?! Kas sa oma isa telefoninumbrit tead?
|
Mari: | -Ei tea.
|
Lell: | -Kuidas sa siis mulle helistada oskasid?
|
Mari: | -Ma muudkui helistasin ja helistasin.
|
Lell: | -Kus su vanaema elab?
|
Mari: | -Nüüd see onu kakleb vanaemaga. Onu karjub ja vanaema ütleb,
et "ei taha, ei taha".
|
Lell: | -Kas ei oleks parem, kui sa magama läheksid?
|
Mari: | -Ei, ma ei saa magada. Nad aina kaklevad ja kaklevad ja kaklevad ja
vanaema ei taha.
|
Lell: | -Kus su vanaema elab?
|
Mari: | -Tead ju ise küll, et ta elab Saha 38.
|
Lell: | -Mis su vanaema perekonnanimi on?
|
Mari: | -Tead ju, et ta nimi on Läll.
|
Lell: | -Kuule Mari, kui sa nüüd ilusasti magama lähed, siis võib-olla su issi
tuleb sulle homme järgi.
|
Mari: | -Ei, ma tahan, et sa kohe tuled.
|
Lell: | -Mari, nüüd me teeme nii, et sa lähed ilusasti magama ja siis kui
sa magama jäänud oled tulen kas mina või mõni teine tore onu sulle
järgi. Oled sa nõus?
|
Mari: | -Ma tahan, et sina ka tuled.
|
Lell: | -Ma püüan Mari, aga sina luba, et lähed magama.
|
Mari: | -Hea küll. Head aega.
|
Lell: | -Head aega.
|