Lell: | -123456.
|
Mesimumm: | -Tere päevast! Ma helistan ajalehekuulutuse peale. Kas teie sooritate
lõhkamistöid?
|
Lell: | -Jah, seda me teeme.
|
Mesimumm: | -Ma ei tea kohe, millest alustada, ma loodan, et see vestlus jääb ainult
meie kahe teada. Asjalood on nimelt järgmised, et ma istun oma kontoris
ja ma olen rahakapi võtme kuskile unustanud. Tegelikult ma ikka kaotasin
ta ära. Ma pean kohe kindlasti selle kapi täna lahti saama. Kas te kappe
ka õhku lasete?
|
Lell: | -Oi, seda ei oska ma teile küll öelda. See asi tundub
mulle kuidagi kahtlasena.
|
Mesimumm: | -Ei midagi kahtlast, kõik on korras. See on ju minu kapp. Ma ei taha,
et rahvas teada saaks, et ma siin kappe õhku lasen.
|
Lell: | -Ah nii?!
|
Mesimumm: | -Teate ju isegi kuidas see kapi õhku laskmine käib.
|
Lell: | -Jah, seda nüüd küll, aga ma ei tea kohe. See kõik kõlab nii imelikult.
|
Mesimumm: | -Kuulge, asi on tähtis ja ma maksan nii palju kui soovite.
|
Lell: | -Või sedasi?!
|
Mesimumm: | -Jah, täpselt sedasi. Me võime ju mingi protsendi kokku leppida või
midagi sarnast.
|
Lell: | -Protsendi???
|
Mesimumm: | -Jah, või siis ära jagada või midagi sarnast.
|
Lell: | -Hmm, ma ei tea.
|
Mesimumm: | -Ma olen juba sees ja puha.
|
Lell: | -Vabandage?
|
Mesimumm: | -Ma olen juba sees, aga rahakappi lahti ei saa.
|
Lell: | -Siis on küll lood halvasti.
|
Mesimumm: | -Jah.
|
Lell: | -Kus see asub?
|
Mesimumm: | -Ega ma siis niisama ka ütlema hakka. Ma tean, et kapis on vähemalt
kakssadatuhat. Sularahas!
|
Lell: | -Ah nii?!
|
Mesimumm: | -Mis sa sellest asjast arvad?
|
Lell: | -Kas sa räägid ikka tõsist juttu?
|
Mesimumm: | -Kurat, räägin küll. Mis sa ise arvad, miks ma sulle sellisel kellaajal
helistan?!
|
Lell: | -Me võiks ju kokku saada ja seda asja arutada.
|
Mesimumm: | -Kus sa elad, ma tulen sulle järgi?
|
Lell: | -Me võime raudteejaama ees kokku saada.
|
Mesimumm: | -Viieteist minuti pärast?
|
Lell: | -Kakskümmne, kindluse mõttes.
|
Mesimumm: | -Teeme nii!
|
Lell: | -Head aega!
|