Mesimumm: | -Mesimumm kuuleb.
|
Naine: | -Vabandust, ma olen vist numbriga eksinud?!
|
Mesimumm: | -See ei pruugi nii olla. Kuhu Te helistada tahtsite?
|
Naine: | -Numbril 121212.
|
Mesimumm: | -Siis olete Te õigesse kohta sattunud.
|
Naine: | -See on siis Asta korter?
|
Mesimumm: | -Jah, see ta on. Asta lippas poodi viina järele, meil hakkab
joogipoolis otsa saama.
|
Naine: | -Ei, siis olen ma ikka valesse kohta sattunud. Kas see on Asta
Õnne 44 Puhm, ?
|
Mesimumm: | -Jah, on küll. Ma arvan, et ta jõuab tagasi nii umbes poole tunni pärast.
|
Naine: | -Kes Teie sellised olete?
|
Mesimumm: | -Meie oleme tema sõbrad. Me saime Astaga täna pargis tuttavaks,
pakkusime talle veini ja tädi muutus kohe sõbralikuks nii,
kui tilgakese sisse valas.
|
Naine: | -Või nii?!
|
Mesimumm: | -Jah, ja nüüd me siis istume siin tema pool, mina ja minu sõbrad ja viin
hakkab meil ka otsa saama. Nii me siis saatsimegi Asta poodi viina järele.
|
Naine: | -Või nii?!
|
Mesimumm: | -Kuule, mul tuli praegu meelde, et Asta keelas meil telefonile vastamise
ära, ma arvan, et ta on natuke purjus ja tead isegi. Kui sa talle homme
helistad, siis ole tore ja ära sa talle ütle, et ma telefonile vastasin.
|
Naine: | -Ei ütle, ongi vist parem, kui ma homme uuesti helistan.
|
Mesimumm: | -Kui tore sinust. Nägudeni.
|
Naine: | -Nägamisti
|